Piirkonna külad jäävad Alutaguse metsade äärealale, mis on Eesti üks ürgsema loodusega piirkondi. Siin on igipõliselt olnud hõreda asustusega alad, kus on palju soid ja okasmetsi.

Suurtele metsaaladele iseloomulikult on üheks levinumaks loomaks metsades karu ja piirkond on ka üks väheseid lendoravate elupaiku Eestis. 

Alutaguse metsad on rikkad põlispuude poolest. Jõemetsa külas kasvavad neist maani ulatuva võraga pärn, kolmeharuline vaher ja lõhislehine valgelepp.

Küladest voolab läbi Piilsi jõgi, mis saab alguse Laekannu külje alt soise metsa alalt ja suubub Mustveest põhja pool Kalmakülas Peipsi järve. Jõe pikkus on kokku 23 kilomeetrit.

2017. aastal loodi Kärasi looduskaitseala, mis on ca 598 hektari suurune ja asub Kärasi, Piilsi, Separa ja Tammispää külas. Kaitsealal hoitakse ja säilitatakse looduslikku elurikkust, kaitsealuseid liike ja inimmõjust üsna puutumatuid vanu loodusmetsi.

Piirkonnas elavad kaitsealused liigid

Lendorav (Pteromys volans)
Lendorav on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega liik. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Põhja-Lätis, Venemaal ja Eestis, kus peamine leviala on Virumaa keskosa rabade ümbruse metsad. Lendorava leviala on Eestis pidevalt ahenenud ja liik on muutunud väga haruldaseks. 2018. aasta seireandmete põhjal on teada vaid 47 asustatud lendorava elupaika.

Metsis (Tetrao urogallus)
Eestis aasta läbi elav metsis eelistab mängupaigaks vanadest mändidest koosnevaid puistuid, mis asuvad sageli rabaäärsetes metsades. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud.

Kalakotkas (Pandion haliaetus)
Spetsiifilise elupaiganõudlusega Lääne-Aafrikas talvituv kalakotkas eelistab elupaigana niiskeid metsi ja lendab saagijahile sageli enam kui 10 km kaugusel paiknevatele veekogudele. Eesti kalakotka populatsiooni arvukus on viimastel aastakümnetel püsinud stabiilselt vahemikus 50–60 paari.

Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
Eestis aasta läbi elav merikotkas eelistab elupaigana suurte veekogude lähedusse jäävaid vanu metsi ning lendab saagijahile kuni 19 km kaugusel paiknevatele veekogudele. 1970. aastatel oli merikotkas Eestis väljasuremisohus, viimasel kahel kümnendil on liigi arvukus aga pidevalt suurenenud. Kotkaklubi andmetel elas 2012. aastal Eestis hinnanguliselt 220‒250 merikotkapaari.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
Kesk- ja Lõuna-Aafrikas talvituv väike-konnakotkas eelistab elupaigana mosaiikset maastikku, kus metsad vahelduvad avamaakooslustega, ning lendab saagijahile tavaliselt kuni 2 km kaugusele pesapaigast. Eesti väike-konnakotka populatsiooni arvukus on viimasel viiel aastal püsinud stabiilselt vahemikus 500‒600 paari.